loodusajakirjad
по-русски
Rohelise Värava foorum | Rohelise Värava IFRAME ja RSS | Rohelise Värava WIKI
Laupäev, 4.9.2010
          ..:: avalehele
Päevatoimetaja: Eve Möls
reklaam
lustimaa
 
Otsimootor
 

Otsi

Roheline Värav .: pdf
nr 72, 14.03.2008 (1,5 MB)
nr 71, 8.02.2008 (1,4 MB)
nr 70, 11.01.2008 (1,3 MB)
varasemad numbrid
Rohelise Värava artiklid
Roheline Värav .: raadio
Raadio 4
Arhiiv (Vikerraadio, Raadio KUKU)
Kasulikke viiteid
Eestimaa Looduse Fond
Maailma Looduse Fond (WWF)
Eesti Looduseuurijate Selts
Eesti Looduskaitse Selts
Eesti Roheline Liikumine
Erakond Eestimaa Rohelised
Loodusring
Keskkonnainvesteeringute Keskus
Keskkonnaministeerium
Elektrooniline Riigi Teataja (eRT)
Eesti loodusajakirju
Greenpeace
Novaator
Eesti Loomakaitse selts
Partnerid
Arengukoostöö ümarlaud
Caritas
Heateo Sihtasutus
Eesti Mittetulundusühingute ja Sihtasutuste Liit
Tegutse!
Eesti on prahti täis. Otsime inimesi, kellega koos see ära korjata. TEEME ÄRA 2008.
Osale looduskaitse programmides! Selleks saad liituda Maailma Looduse Fondi (WWF) Pandapassport progammiga
Meie sõbrad
Maavalla koda
umaleht
kodu kaun
aiandus.ee
stardiveeb
tallinna taaskasutuskeskus
heategu
EMSL
 
  GreenLine Prindi  
Loodusliku mitmekesisuse ja kliimamuutuste seostest
 
Täna, 22. mail on rahvusvaheline bioloogilise mitmekesisuse päev. Igal aastal määrab ÜRO vastavalt aktuaalsetele keskkonnaprobleemidele aasta teema. Selle aasta teemaks on kliimamuutuste ja bioloogilise mitmekesisuse muutuste seosed. 2006. aasta teema oli kõrbestumine ja erosioon.

Mõiste “bioloogiline mitmekesisus” hõlmab looduse mitmekesisust kõikidel selle tasanditel – geeni, raku, liigi, populatsiooni, ökosüsteemi tasandil. Bioloogilise mitmekesisuse konventsioon puudutab bioloogilise mitmekesisuse säilitamist nii vabas looduses kui ka kodustatult või kultiveeritult, nii kaitsmise kui ka säästliku kasutamise abil, samuti kõiki tegevusi ja protsesse ühiskonnas, mis seda kas või kaudselt mõjutavad.

Eesti ratifitseeris bioloogilise mitmekesisuse konventsiooni 1994. aastal. “See on kõige laiamahulisem looduskaitsekonventsioon ja hõlmab endas kogu klassikalist looduskaitset koos sellega seonduva keskkonnakaitsega,” ütles keskkonnaministeeriumi looduskaitse osakonna juhataja Ülle Harak. “Selle konventsiooni täitmine tähendab meie kõigi ühist pingutust elamisväärse keskkonna alalhoidmiseks.”

Looduslik mitmekesisus ehk elurikkus on nii meie kultuuri kui ka mitmekesisuse oluline tugi. “Eesti bioloogilist mitmekesisust hinnatakse rahvusvaheliselt väga väärtuslikuks,” kinnitas Harak. “Meie 45 227 ruutkilomeetril on säilinud nii loodusmetsi, ulatuslikke soostikke kui ka liigirikkaid poollooduslikke rohumaid, nagu ranna-, luha- ja puisniite. Võrreldes teiste 57. paralleelist põhja poole jäävate aladega on Eesti taimestiku ja loomastiku mitmekesisus üks maailma suuremaid ja siin leidub mitmeid Euroopas haruldaseks jäänud liike,” iseloomustas Harak Eesti keskkonda.

Paraku on viimaste aastakümnete jooksul kogu maailmas kiirenenud liikide vähenemine, mis avaldab mõju keskkonnale ja inimeste heaolule. Üheks bioloogilist mitmekesisust ohustavaks teguriks on kliimamuutused.

Allikas: keskkonnaministeerium

Meie Maa 22/05/2007

  Kommentaarid  

  Kommenteeri  
 nimi
 e-post
kood
 Palun sisesta ülalolev 5-kohaline kood
  Lisa kommentaar
reklaam
 
Teated
 

Uudised

Toetajad
toetab euroopa liit
stora enso
Riigimetsa Majandamise Keskus (RMK)
 
.: Toetajad :.
Avatud Eesti Fondi Balti-Ameerika Partnerlusprogramm
Riigikantselei
Avatud Eesti Fond
Hollandi Suursaatkonna Matra/KAP programm
Reklaam | Tellimine | Toimetus | Kirjuta meile