Jana Stahl: Tuumajaam Suur-Pakrile? Jah? Ei?

Jana Stahl, Pakri Ühing, Roheline Värav 19.09.09


Vaade Väike-Pakrile. Foto: Jana Stahl
Idee suhtes rajada tuumajaam Eestisse on nii veendunud pooldajaid kui ka vastaseid. Inimeste otsust mõjutab informeeritus, teabe täpsus ja isiklikud eelistused. Usun, et kõige täpsemini oskavad tuumajaama vajalikkuse suhtes otsustada selle ala spetsialistid. Infot on jaganud tänaseks Eesti Energia ja teadlased, kuid avalikku arutelu sellel teemal, kus küsimused ka vastused saaksid, pole toimunud, kuid juba on Eesti Energia otsustanud alustada uuringutega Suur-Pakril.

Väike-Pakril on püsielanikke neli ja lisaks veel paar suvilaomanikku, kuid maaomanikke kokku kolmkümmend ja Pakri Ühingu liikmeid, seal hulgas neid, kes maaomandist loobunud, ligikaudu üheksakümmend. 1934. aastal elas Pakri saartel 341 rootslast ja 13 muust rahvusest inimest. Üldplaneeringu kohaselt võiks Pakri saartel tulevikus elada maksimaalselt 400-500 inimest, et mitte liigselt loodust koormata. Kõik tänased püsielanikud ja Pakri saarte kogukond eksiilis on sajaprotsendiliselt vastu tuumajaama rajamisele Suur-Pakril. Miks?

Esiteks on tuumajaama ehitamine saarele kulukas, kuna tuleb rajada puuduv sadam, sild, teed ja elektriülekandeliinid. Saartel puudub infrastruktuur ja selle ehitamine on kordi kulukam, kui ehitada Maardu või Viivikonna karjäärialale, kus teed ja elektriliinid on olemas ning pole vajadust sadama ega silla järele. Eesti Energia pole tutvustanud avalikkusele esialgseid kalkulatsioone ega ka seda, kust leitakse rahaline kate tuumajaama projektile.

Teiseks on keskkonnamõju hinnang seoses üldplaneeringuga tehtud ja selle järgi on juba elumaja ehitamine negatiivse mõjuga looduskeskkonnale, kuid tuumajaama ehitamine on kordi mastaapsem ettevõtmine ja puutumatu loodus saab tugevalt kahjustatud. Lisaks veel rajatav infrastruktuur. Eesti Energia direktor Sandor Liive on on maininud ühe põhjusena Juhan Partsile saadetud kirjas, et tuumajaama jaoks sobivaid asukohti on vähe, kuna paljud potentsiaalsed alad on loodushoiu meetmetega kaitstud. Suur-Pakri põhjaosa asub maastikukaitsealal ja tervikuna Natura 2000 hoiualal. Miks sellega ei arvestata? Ehitades karjäärialal jääks keskkond kahjustamata.

Kolmandaks on vastu võetud hulk määrusi ja seadusi toetamaks saarte elukeskkonda säästvat arengut (Natura 2000, rohevõrgustiku ala, saarte üldplaneering jt). On kavandatud oma tegevust juba aastaid: vanade külade säilitamine, Loode-Eesti geopargile UNESCO sertifikaadi taotlemine jne. Tuumajaama ehitamine saarele pärsib mõlema saare arengut ning tervikpilt saartest kui puhke-ja virgestusalast saab rikutud ning paljude inimeste töö muutub mõttetuks.

Kuna Eesti Energia ei ole veenvalt põhjendanud puuraukude puurimise vajadust saarel ega ka seda, miks ehitada kallimalt ning looduskeskkonda ja kultuuripärandit rikkudes, siis oleme alustanud allkirjade kogumist Rootsis ja kohe-kohe alustamas Padise vallas ja Paldiskis. Korjame allkirju oktoobrikuu lõpuni ja anname need seejärel üle Eesti Energiale, Keskkonnaministeeriumile ja teistele asjassepuutuvatele organisatsioonidele. Soovime saada vastuseid eelpool olevatele küsimustele. Kui leidub inimene või inimesi, kes on huvitatud meie algatuse toetamisest ka Tallinnas, siis võib protestiallkirjalehe saamiseks pöörduda minu poole telefoni teel kuni septembri lõpuni. Kontakttelefon 53 025 196.


Jana Stahl on Pakri Ühingu liige ning esindab ühingut Eesti Saarte Kogus ja lisaks on MTÜ Pakri Saarte Kogukond juhatuse liige.


Nüüdseks on ka veebis võimalus allkirja andmiseks Pakri saarte kaitseks:  http://www.eipakrituumajaamale.ee
www.greengate.ee