Kadri Kalle: Teistmoodi puhkus Suveakadeemial
Kadri Kalle, Roheline Värav 24.07.09
Kadri Kalle
Teisipäeva, 21.juuli õhtu Kolga külalistemajas Lahemaal. Köögis hakitakse salatimaterjali, ahjus valmivad karaskid, lahtisest aknast on näha, kuidas õue peal käib šašlõki grillimine, rahvast leidub nii toas kui ka väljas, kes kuskil kellelegi väikest kingitust meisterdamas, kes pallimänge mängides, kes on lähedalasuvasse lauta piima järgi läinud. Varsti kogunetakse kõik koos õuele, kus ühises õhturingis jagatakse muljeid päevast ning käiakse välja ideid õhtuseks tegevuseks. Õige pea saabuvad ka kohalikud pillimehed ning läheb tantsuks. On Suveakadeemia viimane õhtu. Kuigi pea nädal aega on üheskoos tööd tehtud, ringi matkatud ning öiseid laulupidusid peetud, pole väsimust ollagi.
Suveakadeemia on Eesti Maaülikooli Keskkonnakaitse Üliõpilaste Seltsi poolt korraldatav laager, kus juba neli aastat tullakse Viljandi folgi-eelseks nädalaks ühe Eesti rahvuspargi juurde, õpitakse tundma sealset loodust, inimesi, traditsioone ning antakse omalt poolt midagi vastu. Sel aastal oli järg Lahemaa käes. Päevad möödusid kive tassides, süüa tehes, mustikaid korjates, jalgrattaga sõites, ujudes, aruteludes osaledes, joonistades, talutöid tehes, tantsu lüües, üksteist kuulates, erinevaid mänge mängides. Muuhulgas sai suveakadeemikute käe läbi ühe päevaga uue linavärvikatte Hagumäe taluhäärber, üks omanäolisemaid selles stiilis hooneid Eestis. Ülevärvimine oli hädavajalik tegevus maja säilimiseks.
Suveakadeemia on oodatud paljudele, kuna see on koht, kus alati kogetakse midagi uut ja head, kus saab olla vabalt. Pärast päev otsa töö tegemist ollakse ikka rõõmsameelsed, istutakse ja lauldakse koos varajaste hommikutundideni, et järgmisel päeval olla valmis uuteks üllatusteks. Raha ei maksta ei talgutöö ega Suveakadeemia korraldamise eest, ometi panevad igal aastal hulk inimesi oma aja ja energia sellesse, selle asemel, et rahulikult kodus raamatut lugeda, rannas lesida või sõpradega õlut juua. Sest see on teistmoodi puhkus, mis kosutab ihu ja hinge hoopis sügavamalt.
Iseloomutavateks sõnadeks on ja jäävad vabatahtlikkus ja avatus üksteise ja kõige juhtuva suhtes. Avatud ruumi meetodi eeskujul on võetud põhimõteteks: kohal on õiged inimesed, juhtuvad õiged asjad, usalda protsessi ja ole valmis üllatusteks. Läbivaks on ka püüd olla võimalikult keskkonnasõbralik: eelistada jalgsi ja jalgrattaga liikumist, eelistada kohalikku ja mahetoitu, jäätmete sorteerimine ning loomulikult aupaklik suhtumine kohaliku looduse ja elanike suhtes, neilt millegi uue õppimine ja oma abikäe ulatamine.
Mis teeb Suveakadeemia taolise puhkuse nii eriliseks? Ilmselt seda päriselt vastata ei saagi. See on need inimesed, kes avatud meelega kokku tulevad, kes üllatavad ennast ja teisi, need paigad, mis võluvad, need sündmused, mis plaanitult või plaaniväliselt juhtuvad ja heatahtlikkus üksteise suhtes. See on aeg ja koht, mis teeb lihtsalt õnnelikuks. Nelja aasta jooksul pole ma veel kunagi kogenud, et keegi oleks vihaseks saanud või virisenud millegi üle. Kuigi koos on väga erinevate taustade, huvide ja iseloomudega inimesed, toimitakse ühtse kogukonnana, kus kõiki võetakse nii nagu nad on. Iga uus idee tehakse teoks, üksteist kuulatakse ühistes hommiku- ja õhturingides. Traditsiooniks on laagri algul igaühele salasõbra loosimine, kellel nädala jooksul olemine mõnusakse teha, väikeste kingituste ja muude üllatustega. Uskumatult loovaks osutavad ka need, kellest see välja ei paistagi.
Puhkus on aeg, mis peaks andma energiat, jõudu ja inspiratsiooni ülejäänud ajaks aastas. Ning minu jaoks Suveakadeemia seda kohe kindlasti ka teeb.
Rohkem Suveakadeemia kohta: www.talveakadeemia.ee/suveakadeemia
Suveakadeemikud pintslitööd tegemas. Foto: Elen Peetsmann
