21. sajandi elu: arukalt tehtud arukad riided 16.01.10
Vaadakem, milline meie talv on – vahelduvalt vihm ja lumi, sula ja suur külm. Raske on leida sellistesse oludesse sobivat riietust. Arukad ja oludega kohanevad riided (ingl k smart clothing) pole ammu enam see, milleks võiks nimetada kosmonaudi skafandrit.
Sobilikku temperatuuri ja kuiva hoidvad rõivad on inimestele ikka meeltmööda olnud. Loomanahkadest, villast ja muudest kiududest alustades on tänaseks jõutud eriliste materjalideni: sellisteni, mille poorid kuumaga avanevad, et liigset niiskust väljapoole juhtida, sellisteni, mis ei määrdu ei vee ega õlidega, või sellisteni, mida saab elektrivooluga soojendada. Kes ei tahaks, et külmal ja niiskel ajal oleks soe lähedal ja kohemaid saadaval. Elektrivooluga soojendatavad kehakatted või jalavarjud on tegelikult niisama lihtsad kui soojendatav autoistegi.
Inimkeha eraldab märkimisväärselt sooja ning külmades oludes mugavuse ja tervise tagamiseks on vaja kaotatud sooja kompenseerida. Teada on, et jahedas, kui veresooned kokku tõmbuvad ja verevarustus kehveneb, muutub inimene ka haigusetekitajatele vastuvõtlikumaks. Väike lisasoojus on sel puhul abiks nii välitöö tegijaile, matkajale kui ka lihtsalt kulgejale.
Praegusel talvisel ja libedal ajal ei kurdaks vist keegi selle üle, kui nende riietes mõnes kohas oleksid nn vedela soomuse padjakesed: sellised, mis äkilise löögi puhul kivikangeks muutuvad ja sellega nii mõnegi trauma välistavad. Mõistagi aitaksid libeduse vastu ka saapatallast nupuvajutusega välja tulevad naastud.
Lisaks kõikvõimalikule kõrgtehnoloogilisele tarkusele oleks ilmselt aeg ka muulaadne tarkus oma ihukatete loomisse tuua, nimelt tarkus taaskasutamisest ja parandamisest. Taaskasutus muudaks rõivaste ümberkujundamise ja disaini kaudu selle ameti aga taas levinumaks. Säästlikuma maailma küsimus on ka küsimus masstootmise asendamises millegi muuga.
Raha mõttes pole rõivad ja jalatsid üldse mitte väike osa meie isiklikest kulutustest ega ka majandusest. Nii nagu pannakse Eestis kokku arvuteid ja tehakse tiigrihüppeid, võiksime tulevikus enam panustada ka kohalikku tarka rõivatööstusse.