Naturaalsed asjad on moes. Koguni niipalju, et seda sõna üleekspluateeritakse ja Veterinaar- ja Toiduameti toiduosakond ning Põllumajandusministeeriumi toidu- ja veterinaarosakonna toiduohutuse büroo koostasid juhendi sõna „naturaalne” kasutamiseks toidu märgistuses.
Toidu märgistus või muul viisil toidu kohta antav teave ei tohi tarbijat eksitada. Paraku eksitatakse tarbijat järjest sagedamini sõnaga „naturaalne” ja seda nii toidu märgistusel kui ka toidu reklaamis, andes nii edasi ebaõiget teavet toidu olemuse, toidu koostise või toidu valmistamismeetodi kohta – seisab juhendis.
Sõna „naturaalne” on lubatud kasutada toidu iseloomustamiseks vaid juhul, kui müügil on ka sarnased tooted, mis ei sisalda looduslikke koostisosi. Kui toode on maitsestamata, lisaaineteta, kuumtöötlemata vm, siis tuleb seda toodet ka selliselt nimetada, kuna sõnal „naturaalne“ on liiga üldine ja tarbijale erinev tähendus.
Näiteks lihatööstuses kasutatakse toote kestasid mis jagunevad naturaalseteks (töödeldud loomasooled) ja tehiskestadeks (kollageenist / toiduga kokkupuuteks lubatud materjalist kestad). Seega toidu nimetus „Naturaalkestas viinerid” on lubatud ega eksita tarbijat. Ei ole lubatud aga nimetus „Grillvorstikesed naturaalses lambasooles”, sest kas saab olla ka vorstikesi tehis(kunst)lambasooles?
Sõna „naturaalne” kasutamine ei ole lubatud kaitstud nimetustega toodete puhul, sest on vastuolus seadusega. Näiteks märgistus „naturaalsest koorest”, „naturaalne jogurt” jne ei ole lubatud. Kuna mesi on Vabariigi Valitsuse määruse kohaselt looduslik magus aine, mida toodavad mesilased … ning seega ei saa olla kunstmett, siis ka mee ees ei tohi seista „naturaalne”.
Naturaalset porgandit ei tule
Sõna „naturaalne” kasutamine on vastuolus seadusega töötlemata ja vajadusel töödeldud ühekomponendilise toidu puhul, kuna vastavalt Toiduseadusele ja märgistamise korrale ei tohi omistada toidule eriomadusi, kui sellised omadused on kõigil sarnastel toitudel. Näiteks toidu koostisosade loetellu ei tohi märkida naturaalne porgand, kuna nii omistatakse toidule omadust, mis on kõigil sarnastel toitudel. Ja kas on olemas mittenaturaalset porgandit?
Sõna „naturaalne” kasutamine töödeldud toidu puhul ei ole lubatud, kuna see annab üldjuhul ebaõiget teavet toidu olemuse kohta. Näiteks pastöriseeritud aseptilises pakendis lisaaineteta kontsentreeritud mahlast mahlei ole naturaalne toode, kuigi on nii keemiliselt koostiselt kui ka toiteväärtuselt väga sarnane naturaalsele (kuumtöötlemata) mahlale.
Ka karastusjook, mille koostises on looduslikust taimsest toormest valmistatud ekstrakt, lisaks veel suhkur ja lisaained, ei ole naturaalne ehk looduslik toode isegi siis, kui ei lisata säilitusaineid.
Kokkuvõtes märgitakse, et sõna „naturaalne“ kasutamine toidu märgistusel ja muus toidu kohta antavas teabes, kaasa arvatud reklaamis, on lubatud vaid juhul, kui selle sõna kasutamine on kooskõlas seadusega, põhjendatud ning ei eksita tarbijat.
Looduslikule viitavate kaubamärkide buum on ka USAs. Kui muude kaubamärkide kasv on aastas umbes 10%, siis sõnadega eco, clean, earth jms registreeritakse kordades rohkem kaubamärke.
